Kui päris aus olla, siis seekord lihtsalt ei jaksanud enam seda kilomeetrist jälge maha tatsata. Läksin lihtsama vastupanu teed. Vaja on ju koerale õpetada aega. Pikkust ju hetkel ajab. Piirdusin 800 sammuse lühikese jäljega.

Panin maha mingi eriti müstilise jälje, suhteliselt jälje alguses ületasin kahte kruusateed ja ühte mullateed, millest kaks põldu olid tärkavate libledega mullapõllud. 7 eset.

Jälg maha pandud, läksin kaitsetrenni. Nagu alati oli auto koeri täis laaditud. Lisaks Juuniorile mahtusid seekord autosse veel Risk, Zorro ja Kuri.

Tagasi tulles, kuna aega veel oli, panin ka noortele jäljed maha ja siis läksin Juunioriga ajama.

Kui Juunioriga peale läksime, olin natukene ettevaatlik, tundus et Juunior ka. Peale läks hooga aga korraks tuli tagasi tokki kontrollima, siis võttis ilusasti jälje üles ja siis...

No seda oleks pidanud filmima või vähemalt oleks Helve võinud kaasas olla...

Juunior tegi kõik minu jälje esimese neljandiku müstilised nurgad ja ületused ära. Jälg oli 3,5 tundi vana.

Ei mingit kõhklust kulu ületamisel, ei mingit kõhklust kruusatee ületamisel, ei mingit kõhklust mullale minekul, ei mingit kõhklust mullatee ületamisel, sealt edasi uuele mullapõllule ja sealt edasi veel üks kord kruusatee ületus algsele põllule tagasi. Perfektne, nina sügavalt maas, jälg jäljes, oleks võinud demo esinemist kellelegi teha.

Rind uhkust täis sammusin koera järel ja kujutasin juba elavalt ette, kuidas ma sellest Helvele räägin, kui...

Ehk siis, jätkasime jälje ajamist, enamik, tegelikult kõik sirged olid põlluga diagonaalis ja iga sirge peal, lausa suhteliselt tihti pidi Juunior väikse kaarega jäljele tagasi tulema kuna kaotas lõhna ninast. Minu eufooria vähenes iga sammuga. Nurgad tegi hästi ja osad esemed olid ka perfektselt näidatud aga selge oli see, et kui pinnas on raske, siis see koer ajab super hästi aga kui ta peab jälge lihtsaks, siis ta muutub lohakaks ning ei tee enam ilusat tööd.

Lõpetasime jälje 6 esemega, kuigi minu arust oli koer kogu aeg jäljel. Kogu minu jälje alguses olnud eufooria oli õhku haihtunud.

Ma lihtsalt ei oska seda koera koolitada...

Ajasime ka noortega nende jäljed ära. Kuri ei olnud kaua jäljel käinud, nii et tal oli natukene keeruline aga oli väga tuli. Risk tegi super jälje, super keskendunud, super tempoga, väga ilusasti õppis keerulisel pinnasel diagonaali ajades, super nurgad, jäin väga rahule. Zorro oli ka ülitubli, väga puhtad nurgad, väga ilus töö. väga töökas. Jäin ka tõsi rahule. Zorro ajab üldse kõikidest noortest hetkel kõige paremini jälge, ja mõelda vaid, kuidas ma aasta tagasi mõtlesin, kui andetu see koer jäljes on. Eriti, kui arvestada, et ta on Juuniori kutsikas, siis kuidas Juuniori kutsikas üldse nii andetu saab jäljes olla. Tuli välja, et sellele koerale oli vaid aega vaja anda ja vanusega tuli kõik.

See päev oli järjekordne kinnitus minu veendumusele, et alati peab olema mitu koera, siis ei riku ühe koera halvad päevad tuju ära, kuna tavaliselt on teisel koeral jälle hea päev. Kunagi ei ole koertel alati ainult head päevad ning kunagi ei ole kõikidel samal ajal head päevad aga kunagi ei ole ka kõikidel samal ajal halvad päevad.

Kokkuvõtteks, tuleb alati teha asju vähemalt kolme koeraga, siis läheb alati kellelgi hästi ning alati jääb päevast hea tunne. 

Õnnelikud on kõik need, kellel on rohkem kui üks koer!