2014 aastal tuli Almighty Juunior, Monikaga rihma otsas, Eesti FH Meistrivõistlustel 2. kohale, millega kvalifitseerusime 2015 aasta Maailmameistrivõistlustele. Born to Win White Almighty ehk Juunior oli esimene valge lambakoer maailmas, kes osales teenistuskoerte alade maailmameistrivõistlustel. Võistlus toimus 14-17.05.2015 Venemaal, Yakhromas, Dmitrovis. Tulemuseks saime 27/94. 27 punkti tuli rohu pealt, kus ta kahjuks läks ristuvale. Mulla pealt saime 94 punkti ajades jälge ekstreemsetes ilmastikutingimustes ning seekord otsustas Juunior ühte eset mitte näidata. Hoolimata sellest oli mullajälg päeva parim ja üldkokkuvõttes jagasime 4-5 kohta kogu mullapõllu sooritustest.
Allpool leiab meie blogi, kus me kajastasime meie ettevalmistusi ning jagame ka muljeid maailmameistrivõistlustel osalemisest. Kes päris algusest soovib lugema hakata peab lehekülje lõppu kerima ja altpoolt üles lugema hakkama.
Head lugemist! :)
9.05.2015
Helve: Eesti hümni võtame kaasa plaadil.
Eesti auhinnast ei ole õnnestunud ühtegi normaalset pilti saada, et seda näidata. Enne üleandmist proovin veel pildistada.
Start Venemaa suunas on meil homme (10.05) hommikul kell 7.
10.05.2015
20:10
Monika: Kell 7.00 startisime kodust ja 15:00-ks olime Narva piiripunkti ületanud. Oli juba meelest läinud kuidas 20 aastat tagasi asjad olid...
20:14
Monika: Tanja ütles, et navigaatoriga ei ole midagi Venemaal peale hakata. Proovisin selgitada, et ma sõidan alati naviga.
Monika, eto tebe ne Evropa: ütles Tanja.
Oi, kui õigus tal oli!
Pildil on Kievskaja Shosse na Moskvu kuhu meie Google Maps meid saatis.
20:17
Monika: Selles kohas telefoni levi enam ei eksisteerinud ja tee lõppes metsas ristmikul meie jaoks. Kaugema küla kohalikud ütlesid pärast, et sealt teed ei lähe. Pöörasime tagasi, kokku 100km ring.
Ei saa salata, et oli natuke kõhe tunne küll pärast kümmeid kilomeetreid sellist teed sōites, ühtegi inimesehingelist ei olnud, telefoni levi ka enam ei olnud. Olnuks nagu eikellegimaal. Õnneks oli kütusepaak täis. Aga igast august lennates ohkasime, et auto jumala pärast siin üles ei ütleks
20:28
Monika: Helve tahab, et ma kindlasti kohalikku taimestikku teile tutvustaks. Sosnovski Karuputk! Seda on siin terved metsad, kus võiks ära eksida aga mis seekord jäid kahjuks pildistamata.
20:32
Monika: 550km veel Volenini sõita.
22:07
Monika: 397 km veel ja Helve roolib nii, et mul on kogu aeg silmad hirmust punnis. Helvel on ka silmad punnis, sest tema lihtsalt ei näe kuhu sõidab.
23:24
Monika: 299 km veel...
11.05.2015
0:35
Monika: Suured maanteed on siin midagi endiste Poola teede ja endise Peterburi maantee vahepealset. Tee kvaliteet on hetkel selline, et kui peaks autost välja tulema, siis keha võdiseks veel tükk aega inertsist tagantjärele. Nendime Helvega juba mitmendat korda, et õnneks on meil maastur.
0:44
Monika: 67 liitrit diiselkütust 40 eurot. 2 tassi kohvi 200 rubla.
0:48
Monika: Auto õõtsub nagu amordid oleks läbi. Eesolev auto õõtsub samamoodi.
0:50
Monika: 216 km veel
0:56
Monika: Auto navigatsiooniseade arvab, et läbisime just Pariisi ning asume Prantsusmaal.
1:06
Monika: Helve sai just endale 2! Venemaa selfiet järjest. Ehk siis kihutas kiiruskaamerate alt läbi ja sai ilusa pildi endast roolis! Selle jaoks peab ikka geenius olema
1:32
Monika: 160 km veel
1:43
Monika: Sõidame. Ütlen Helvele: Tee kaob ära. Helve vaatab, ütleb: Kaob jah, ja keerab viimasel hetkel tee peale. Kell on 1:40, teel on oldud peaaegu 19 tundi.
2:21
Monika: 99 km veel
4:36
Monika: Kohal
13:27
Helve: Siin tehakse nii, et osalejate toodud auhinnad saavad kohalikud ja osalejatele on nende kohalike toodud auhinnad.
(Hilisem kommentaar: Aga meie ei saanud lõpuks siiski vastu mitte mingisugust auhinda, vot selline korraldus siin!)
13:41
Monika: Toimub meie esimene nõupidamine esimese päeva varahommikul pärast ärkamist. Kell on 13.40
13:53
Moika: Uus tase! 2 kohvi 500 rubla!
15:25
Monika: Meie tänane treeningpõld on niiske turbapõld väikese taimestikuga. Mõtlesin, et täna oleks Juuniorile positiivset kogemust vaja ja vōtsime ilusama põllu. Helve küll ütles, et tagumine osa oli väga kuiv ja raske. Eks vaatame kuidas läheb.
15:27
Monika: Sooja on 21 kraadi auto termomeetri järgi. Meie oleme T-särkides ja mina loodan, et äkki tuleb enne võistlust natuke vihma.
16:55
Helve: Paus, 3 tundi, ootame jälje vananemist.
19:33
Monika: Treeningjälg ei läinud hästi. Seda kuiva ja rasket koer lihtsalt ei oska. Lõpetasime 6-dal esemel. Pärast oma preemia saamist ja lõpetamist otsustas Juunior ise jälje lõpuni ajada ja näitas ka viimased kaks eset. Seda ma ei tea, kas ta on suuteline võistlusjälje ära ajama aga selle lõpu pärast, mis ta tegi arvan mina küll, et mul on maailma parim koer. Helve ka. Ja Helve on ka maailma parim jäljepanija.
20:22
Helve: Õhtul käisime kanaleid treenimas.
23:16
Monika: Leidsime need õiged kanalipõllud õhtul üles. Päris ilusad põllud on tegelikult. Juunior hüppas ise ilma igasuguste probleemideta üle. Väga ebakindlaks on ainult läinud kuna jäljed on väga raskeks läinud. Treenimiseks enam aega ei ole. Homne päev on ainult jäänud...
12.05.2015
9:31
Monika: Hetkel sõidame Moskva poole vaatamisväärsuseid uudistama. Juunior jäi majja, üritasime mitte kinnikäivad paisunud puituksed jõuga nii kokku pressida, kui võimalik, et Juunior toidule ligi ei pääseks. Juuniori kanad ja lihad riputasime kilekotiga dushi otsa ja panime dushiukse ka kinni, et kui eelmisest uksest sisse pressib, siis on veel dushiuks ees. Vaadates eile 2 kilo liha ära söönud Juuniorit, ületoidetud ja eilsest jäljest väsinuna ning öisest palavusest piinatud on lootus, et tal ei teki täna mõtetki süüa otsima minna. Täna on väga palav ilm, juba hommikul on tunne nagu oleks Eesti suvi.
12:36
Monika: Moskvas
15:07
Monika: Igal pool on punalipud väljas, punased viisnurgad, sirp ja vasar ning Georgi lindid
19:16
Monika: Täna näitas termomeeter Moskvas 25 kraadi sooja. Neljapäevane vihmalootus on kadunud, ilmateade lubab nüüd vihma alates reedest. Kōige raskem saab olema nendel, kes enne vihma võistlevad. Põllud on väga kuivad. Vabalt võib olla, et vihma ei tulegi. Taevas on küll selge ja sinine ning päike paistab päevad läbi.
19:5
Helve: Elame Park Volenis, ava- ja lõputseremoonia on staadinil Lokomotiiv, kogunemine jäljeleminekuks on bensiinijaamas TNK, supermarket Spar on täitsa ok pood ja avatud 24 tundi, treeningpõllud jäävad ülespoole ja sellele kaardile ei mahtunud.
Treeningpõllud, mis kaardile ei mahu, asuvad 30-35 km kaugusel meie elamisest.
20:45
Helve: Juuniorile eraldasime oma toa laia voodiga.
13.05.2015
6:33
Monika: Kuna eile oli väga pikk päev Moskvas ei olnud meist enam jäljetegijaid. Plaan sai tehtud, et täna hommikul läheme jäljele. Äratus oli kell 6.00. Austerlastel ka, tundub, et ka nemad ei jõudnud eile jäljele ja tegid sama plaani, mis meie.
6:41
Monika: 6.40 hommikul. Helve on saanud endale koera. Juunior magab kogu aeg tema voodi ees, veedab aega tema jalgade eest ning kui Helve sööb, istub ka tema ees.
7:00
Helve: Üks kaasvõistleja äsja rääkis, et tema koer tegi omale kanalist üle hüpates haiget ja probleeme oli ka ühel teisel koeral.
Ega see kanali teine serv hästi ei paista küll, sest on puha nõgesid täis.
8:15
Helve: Monika jättis mu põllule, üksi keset Venemaad.
Siin teeme 3 lühikest rohujälge. Teised 3 lühikest mullajälge teeme ka, neid läks Monika maha panema.
8:20
Monika: Olen meie kanalite treeningpõllul. Esimene jälg 3-st on maas.
12:37
Monika: Plaanid muutusid, elu tegi oma korrektiivid. Treeningpõllule pani traktor kartulid maha.
Kolisin mujale. Tegin selle ühe jälje kiiresti traktori eest ära nagu meil tavaliselt trennides kombeks on, joosta põllule ning vaadata kumb on kiirem, kas traktor või Juunior. Ja siis läksin Valgevene meeskonna juurde ning tegin seal 5 lühikest otsa. Rohul tegime ka veel 3 jälge. Ehk siis, treenime.
12:42
Monika: Kerget siin midagi ei ole. Selle jaoks peaks ise kohapeal olema, et sellest aru saada. Väga kuiv on ja turbapõllud on teistsugused ning rohumaa aluspõhi on ka teistsugune. Koer on ikka väga ebakindel kogu oma ajamises, lihtsalt nii raske on. Hästi treenitud hea koer peaks suutma ajada, meil on keskmiselt treenitud keskmine koer.
14:35
Helve: Käisime Vet kontrollis. Vet kontrollis katsuti koer läbi ja lasti ka joosta - võib võistlema minna.
Samas mõõdeti üle ka jäljerihm ja markeeriti.
14:40
Monika: Kõik on siin väga sõbralikud. Venelased ütlesid, et Juunior on kohe nagu päris ovtsharka, nemad selliseid valgeid näinud ei ole. Ütlesid, et väga meeldib. Küsisid, kes kasvataja on ja siis ütlesid, et väga hästi välja tulnud. Soovisid edu. Üleüldse soovivad kõik kõikidele edu, nii korraldajad kui võistlejad. Tõenäoliselt on kõigil tunne, et siin on edu ja õnne vaja. Väga positiivne ja tore õhkkond.
15:36
Monika: Avatseremooniale Juuniorit ei lubata kuna tal on jooksukas ning kui keegi kaebab saame disklahvi.
16:15
Monika: Poolakad hakkasid kolima. Ütlesid, et nende koer on peast segane kuna elavad meiega samas majas. Seda, et jooksukas on ütlesime korraldajatele kohe saabudes. Naine on ikka raske olla.
16:28
Helve: Riigid on loositud, saime nr 7
17:50
Monika: Saadan pilte Facebooki, otse staadinoilt avamistseremoonialt.
18:14
Monika: Pärast Venemaa lipu heiskamist ja Venemaa hümni kuulutati MM avatuks.
18:57
Monika: Ootame loosimist. Loosimise algus lükati edasi 19:30 peale.
20:06
Monika: Loosimise tulemused.
Helve: Rohujälg reedel grupis alates 15.30; mullajälg laupäeval grupis alates 13.00.
14.05.2015
6:37
Monika: Hurraa! Vihma sajab!
8:47
Helve: Loosinumbrid anti meile kohalike suveniiride alt, mida koos loosinumbriga kaasa jagati.
Šampus lubati ära juua aga alles siis, kui kanalite põld on aetud.
12:58
Monika: Võistluspõllud näevad väga ilusad välja. Samas DE-1 just ajas ühe väga ebakindla jälje ning teist kanaliületust ei tahtnud teha. RU-1 jälle pani põllul nagu noor põder. Küsimus vist ikka koera kogemuses täpselt selliste põldudega ja selliste kanalitega.
14:26
Helve: Kohtunik kirjeldas jaapani keeles, tõlgiti saksa keelde.
Rohkem me kirjeldusi kuulamas ei käinud.
Vene koer tegi väga ilusat tööd, aga ju siis olid kaugemal mingid vead, et 88 punkti sai.
Ja meie silma all läks Tšehhi koer valejäljele, tal oli ka enne nurkades probleeme. Kangesti näituseliini sakslase moodi, saab suvel 9 aastaseks.
Vanad koerad torkasid ka avatseremoonial silma. Käisid nii kangete jalgadega, et ma ei kujuta ette, kuidas nad kanaleid suudavad ületada.
15:37
Monika: Tänaste treeningute kokkuvõte. Rohupõllul oli väga hektiline ja tõmbles, alles viimased 50 sammu tegi tööd. Mullapõllul alustas hästi, kanalite ületamiseks vajas käskluseid ja viimasel ületusel oleks peaaegu endale põlvele viga teinud. See oli võistluspõllu kanal, mis oli laiem ja kõrgemate äärtega, kui meie treeningpõllu kanal. Ning siis läks ristuvale ära kuna ei osanud sellise kuiva turbapōllu peal lõhnal vahet teha. Tegime veel hunniku ristuvaid ning nüüd jääb ainult heale õnnele lootma jääda.
18:22
Monika: Tagasiside võistlejatelt on, et rohi on ilus aga muld on raske ning väidetavalt kukutakse ristijälgedega. Taanlane kukkus kindlasti ristijäljega, teistega ei ole ise rääkinud.
18:32
Helve: Tõlgitakse ikka teistesse keeltesse ka, oleneb võistlejast
21:28
Helve: Esimesel võistluspäeval aeti 10 rohujälge ja 10 turbamulla jälge. Tulemused järgmised:
Rohul : 2 võrratut, 2 väga head, 4 head, 1 rahuldav ja 1 mitterahuldav
Mullal seis oluliselt kehvem: 2 väga head, 3 head, 1 rahuldav ja 4 mitterahuldavat.
Ei ole seda turvast lihtne ajada.
15.05.2015
7:36
Monika: Jäin eile varakult magama ja unustasin akna kinni panemata. Öö läbi külmetasin kuna tuul puhus aknast otse pea peale ning alles hommikul kuuest ärkasin üles, et aken kinni panna. Nüüd kael, õlad, käed ja selg valutavad nagu oleks peksa saanud ja kurk on ka valus. Juuniori toas õnneks akent ei olnud.
Saime Analgiini.
9:48
Helve: Russkie Domiki. Meie elame kõige vasakpoolsemas majakeses. Majad asuvad ringikujuliselt ümber hoovi. Veidi väsinud olemisega nad on, aga oleme elamisega täitsa rahul.
10:15
Monika: Meie apartmendis uksed niisama lihtsalt kinni ei käi. Siseuksed on paisunud ja kõverad nii et ka jõudu kasutades neid põhimõtteliselt kinni panna ei ole võimalik. WC uks on lisaks sellele veel plaadi kohalt kuivades lõhenenud nii, et kui istud poti peal siis teine võib sind sealt läbi ukse vaadata. Välisuks on kuivades kokku tõmbunud nii, et ukse saab kinni panna ainult lukku keerates. Helve ütles, et isegi kaks ringi tuleb peale keerata, et kinni seisaks. Ühest ei piisavat. Ruumides on radikad kuumad ning päevad läbi tuleb aknaid lahti hoida, et liiga palav ei oleks. Aga vene rikkusest annavad märku ka päevade kaupa purskav veevõtu toru põldudel, mida me oleme siiatulekupäevast alates näinud ning mida senini ei ole korda tehtud. Samuti keset päikeselist päeva säravad teid valgustavaid päevavalguslambid.
10:26
Monika: Mida tuleb tõeliselt tunnustada on toit, mida poodides müüakse. Sealt võib leida ikka veel päris sööki, mis meie poodidest juba kadunud on. Piim on päris piima maitsega piim, vähemalt see üks, mille meie leidsime ja mida meie hetkel joome. Oleme halbu piimavalikuid ka juba teinud. Ning vorstis on liha!, tōsiselt ka, täitsa päris vorsti moodi vorstid, tihked ja lihased. Kohukese glasuur oli sokolaadi maitsega ja paks ning seest oli tunne nagu ikka päris piimasaaduse toode. Majas, kus me elame, on ka hea kliima. Tõenäoliselt puhas palkmaja ilma millegagi töötlemata ja õhk liigub vabalt. Selle peale mõeldes tekib tunne, et see moodne Euroopa on mõnede asjadega ikka päris kiiva kiskunud. Mōnes EU riigis poest toitu ostes on tunne nagu ostaks plastmassi ja kummi ning enamikes siseruumides ei ole kas õhku või on tolm või mingid keemilised ühendid. Meie hetkel peatuskohas on nagu hoopis teine maailm. Püüame poes põhiliselt vene kaupu osta, et ikka maksimaalne kohapealne elamus saada. Vene ōlu Ziguli oli ka päris hea
11:22
Monika: Meenutab lapsepõlve, kõik on väga tuttav ainult kaua ei ole näinud. Nagu lapsepõlve koju oleks tagasi tulnud.
11:31
Monika: Nüüd hakkas närvi üles kruvima. Kahe tunni pärast hakkame sõitma kogunemiskoha suunas.
11:37
Monika: Juunior on imekombel eriti rahulik. Jooksukas aga muudkui edeneb. Saaks ometi ükskord see esimene jälg läbi.
11:50
Monika: Selles mõttes on väga huvitav vaadata, mis saab, sest rohupõld on kergem, kui Juunioril enamikel võistlustel on olnud. Samas on Juunior FH2 ainult ühel võistlusel kolmest ära teha suutnud. Ja trennides on meil olnud nagu Ameerika mägedel. Kas koolitus on olnud piisavalt hea ka MM-l tulemuse saamiseks? Mõne tunni pärast saame teada.
12:06
Monika: Sajab...
Seega, kuiv enam ei ole aga vihmaga ei ole enam ammu saanud trenni teha...
14:14
Monika: Ootame kogunemiskohas, bensiinijaam THK, väljasõitu, mis on 14:20. Jälgede loosimine on 15:00
14:25
Helve: Seda autot ei tohi nüüd silmist lasta. Tagaklaasil "A" tähendab rohupõlde, homme sõidame "B" auto taga.
15:21
Helve: Nr 3, ehk siis tänase päeva viimane jälg.
Monika ja Junior alustavad kell 17.00
16:50
Rohujälje võistlusstart.
17:04
Monika: Läks ristuvale.
20:05
Monika: Minu kokkuvõte asjast on, et kehv koolitus ja nõrk koeramaterjal on halb kombinatsioon. Tuleb paremini koolitada osata. Põld oli imelihtne, eriti sellele koerale, kes ei ole nii lihtsat põldu treeningutel kordagi ajanud ja enamikel võistlustel on meil ka palju raskem põld olnud. Rohi oli poolde säärde, vagu oli sees, koer läks rahulikult peale ning kindlas tempos, pärast esimest eset muutus suht kindlaks, pärast teist eset olin juba arvamusel, et seekord suudab lõpuni minna kuni teise "nurgani" mil stop kõlas. Eile mulla peal põrutas ka ristuvale. Tegime eile veel ristuvate trenni aga ei aidanud. Täna tegime ka hulga ristuvaid eks siis homme näeb, mis tuleb. Võib olla, et ei lähe pealegi, võib olla, et läheb ristuvale. Kui ära teeb, siis oleme lihtsalt saavutanud oma koolitustega seda, et varasem rohtu super ajav koer lihtsalt enam rohtu ajada ei oska. No eks näeb mis homme tuleb. Nüüd on vähemalt pinge maas, sest kaotada ei ole enam midagi. Muld on ka juba täna pärast vihma suur mudapõld ja väga lihtne. Vaadates kõike seda ei saa ma aru, miks meil mingeid eriti raskeid vaevalt ajatavaid pōlde üritatakse võistlusteks leida. Ei ole minu asi kommenteerida aga siin on väga selgelt näha, et ka maailma parimatel on väga erinevad päevad. Need kes neljapäeval alustasid said reedeste tegijatega väga ebavõrdsed tingimused. Kokkuvõtteks, arvan, et kunagi ei ole vaja põhjendusi ja õigustusi leida vaid tuleb koera paremini koolitada. Tingimused olid suurepärased ja me lihtsalt täiega failisime...
16.05.2015
9:18
Monika: Kell 11:00 sõidame välja kogunemiskoha poole. Autol hakkas eile filtri tuli põlema, tõenäoliselt kohalikust kütusest. Loodan, et ikka võistlusele jõuan.
9:32
Monika: Kõik toiduasjad lähevad siin kogu aeg pahaks ja hapuks. Külmkappi meil ju ei ole. Hommikuks oli piim jälle hapu, üle 24 tunni siin ei seisa. Kodus oled juba nii harjunud, et piim on värske kuupäevani ja nädal kuni kaks veel otsa, olenevalt piimast. Aga ma saan aru küll, plastmassisaadused seisavadki kaua...
12:03
Monika: Oleme loosimiskohas põldude juures. On väga tugev tuul.
12:27
Helve: Tänane järjekorranumber on 4 ja start kell 15.15.
Vihma hetkel ei saja, aga tuul on väga, väga tugev.
14:02
Moika: Nyyd sajab vihma ka.
14:34
Monika: Väike torm on põllul.
12:26
Monika: Oleme põllul. Seljaga tuule poole olles lükkab tuul sind peaaegu paigast. On ikka kardinaalselt erinevad tingimused küll neljapäeval, reedel ja laupäeval startijatele. Neljapäeval ülimalt kuiv, reedel kallab vihma ja laupäeval puhub tuul.
15:18
Helve: Kohutav ilm, esimene ese näidatud.
16:28
Monika: Täna mullapõllult tõi Juunior koju 94 punkti. Üks ese jäi kahjuks näitamata. Olen rahul!
23:49
Monika: Pidu oli vene moodi väga rikkaliku toidulauaga, viinapudelid laual ja bänd laval muusikat tegemas. Venelased on ikka kordades kuumaverelisem rahvas, kui eestlased, Austerlased ka.
17.05.2015
4:48
Monika: Väike kokkuvõte meie eilsest sooritusest. Tegelikult oli natuke pettumus aru saada, et koolitusega olin liiga ühte äärmusesse läinud ning eelmine aasta super rohtu ajav koer, oli see aasta ainult mulda ajama koolitatud ning rohu ajamine oli ära ununenud/statud. See kahtlus hakkas mul tekkima juba koolituse käigus, kui koer enam rohujälge ajada ei suutnud. Kulu ja muu õudus, palun väga aga rohelisel rohul treeningud olid ikka suht kehvad. Samas, ilma tänase kogemuseta ei oleks ma kohe kindlasti ise midagi paremat koolitada osanud. Ning põhiliselt kukutigi siin ristijälgedega, mis meil varasemalt probleeme ei ole tekitanud. Üks ese jäi meil ka näitamata. Nüüd juba teaks, mida paremini teha. Mullapõllu sooritus oli Juuniorile tüüpiliselt eriti kiire, pärast esimese kanali ületust esemele jõudes oli kuulda kuidas kohtunik hingeldas. Helve väitis, et põllu äärest vaadates oli Juunior nagu noor jumal jälge ajanud, põllu peal olles oli aga tunne, et jooksime nagu noored põdrad hoopis. Üks ese jäi meil ka näitamata, Juunior märkas seda ja mõtles hetkeks aga siis otsustas, et ju see ese ei ole nii tähtis ning läks mööda kaart edasi. Kohtunik andis väga hea kirjelduse. Kõigepealt ütles, et ilmastikutingimused olid ekstreemsed aga hoolimata sellest olevat koer olnud väga keskendunud, väga sügava ninaga ja esemed väga kiired ja korrektsed. Ütles, et tempo peaks olema aeglasem, kui tahan kõrgemaid punkte ning täna kahjuks väga hea. Mina muidugi olin õnnelik ning muudkui patsutasin oma mudast sõna otseses mõttes tilkuva käega koera, nii et koeral olid mustad käe jäljendid külje peal. Muda voolas käte ja rihma küljest ning isegi mu kapuuts oli mudane, valgest koerast rääkimata. Kogu seltskond tuli õnnitlema, kes kaasa olid elanud. Eriti just eilse läbikukkumise tõttu elati palju kaasa. Pärast tuli välja, et venelased olid lausa üksteisele helistanud, et rääkida meie koera sooritusest. Vau! Juunior õnneks näitas mullal eriti kõrget instinkti nii et koera üle võis ainult uhke olla. Lõppkokkuvõttes olen eriti rahul, et suutsime siiski näidata, et valge koer ei tulnud siia ilmaasjata vaid ikka oskas jälge ajada ning kogemus, mille siit saime mina ja Juunior on hindamatu. Super päev, super jälg, super kirjeldus ning super koer
8:30
Aljo: Siin ülal mainiti, et võite enda üle uhked olla, loomulikult võite, meie oleme ka ... Kõige suurem ja karmim kohtunik enda saavutustele ja ebaõnnestumistele - oled Sa ise ... Sa keerad neid olekseid veel sadu kordi oma peas ringi, vaatad neid vasakult ja paremalt ... siunad ennast ja leiad õigustusi ... Aga meie kõik siin kes me Sulle ja Sinu tegemistele kaasa elasime - OLEME UHKED, Sinu saavutuste üle, selle üle, et Sa sinnani oled läinud, seal olnud ja selle ILUSA sooritusega lõpuni teinud... ja me ootame Sinult ja Sinu valgetelt /peaaegu nagu päris/ smile emoticon lambakoertelt ikka uusi ja uusi saavutusi ... EDU !!!
9:29
Helve: Tulemusi ei ole kodulehel ega ka meil siia välja pandud, sest nad alles kontrollivad neid. Nii nad mulle täna hommikul väitsid. Ja et said need alles kohtunikelt.
Mõned võistlejad lähevad kohtuniku otsusel uuesti jäljele. Horvaatia ja Venemaa võistlejat mainiti.
Kuulsime eile küll mõningatest jäljepaneku vigadest: jäljel oli üks sirge vähem, valejälg oli maha panemata, valejälje vaiad olid jäänud ajamise ajaks põllule. Mis põhjustel mõned võistlejad uued jäljed peavad ajama, seda ei tea.
10:06
Monika: Minu rohujälje esimene sirge 520 sammu sisaldas väikese nurgaga diagonaali, ühte tantsuplatsi ja ühte kaart. Sellist sirget ei suuda isegi mina maha panna.
11:13
Monika: Nüüd lähme jälge treenima.
11:39
Monika: Veel asju mis meelde tulid.
Loosimiselt sain uue uhke rihma.
Olen selgeks õppinud ka mõned uued venekeelsed sõnad nagu näiteks šerebrjovka ja peretšišenije.
Ja lisaks, jaapani kohtuniku tõlk, teine jaapanlane, alguses kui valget nägi, tuli ligi ja naeris: White Shepherd tracking? ja siis ütles Why not! ning palus luba Juuniorist jälge ajamas pilti teha. Pärast ütles, et sai endale pildi põllult. Läks hästi, et Juunior seekord taset suutis näidata.
16:34
Helve: Igal võistlejal oli kaks kanaliületust.
Meie võistkond sellist vaeva ei pidanud nägema nagu paljud teised võistkonnad, kes mõned lausa tõstsid koerad kätel üle, mis oli ka lubatud. Samuti oli koerajuhil lubatud koer teisele poole kanalit lamama käsutada, kui omal ületamine kauem aega võtab. Meie võistkond ületas kanaleid Juunior ees ja Monika järel lendleva kergusega ehk väikese hüppega.
16:53
Monika: Võistlusel läks lihtsamalt, kui treeningutel. Juunior on lendkoer ning talle sellised asjad probleeme ei valmista, küll aga võtsin mina kaugelt hoogu ja kanalile lähenesin jooksuga, et oleks tõuget ja üle saaks, ise mõteldes, et ometi ninali ei käiks ja Juuniori rihma otsa ei kukuks. Tempo oli meil päris kiire, nii et kõik käis väga kiirelt, teise kanali juures komistasin, õnneks jäin püsti.
17:02
Helve: Juunior ja Monika jagasid mullal 4. - 5. kohta (98, 96, 95, 94, 94, 93, ....). Mullal saadi 33-st jäljest 22 tulemust. Üldse said tulemuse 19 koera 33-st.
17:07
Monika: Tänane trenn tegi tuju jälle kehvemaks. Tegin samal põllul, sama skeemi ja tatsasin ise hunnikus ristuvaid peale. No oskas, see oli temale mõttetult lihtne põld nii nagu ma arvasingi. Oleks võinud ikka võistlusel tulemuse ära teha. Aga Oleks on paha poiss. Elu teeb omad korrektiivid ja tuleb lihtsalt paremini koolitada.
22:01
Monika: Üleeile hakkas autol filtrituli põlema. Mul on diisel ja tundub, et siinmaal eelistatakse bensiinikaid kuna kütuse kvaliteet ei ole piisavalt hea. Helistasin Tallinnasse teenindusse, öeldi, et kuni mootorituli ei põle ei ole midagi hullu ning sõida 20 km järjest üle 40 km tunnikiirusega siis ok. Me siis sõitsime, mitu korda. Nüüd hakkas filtrituli vilkuma ning mootorituli põlema. Helistasin Sergei Sergejevitsile. Sergei Sergejevits tuli kohale ja vaatas meid nagu imelikke, auto ju liigub, mis teil viga on? Meil siin põlevad kogu aeg hoiatustuled ja ise kustuvad ning kuni auto liigub on kõik korras. Teil seal jah, kui tuli hakkab põlema jäädakse tee peale seisma ja oodatakse servicet, meil siin sõidetakse edasi! Nüüd siis ei teagi, kas saame koju või mitte.
18.05.2015
7:13
Monika: MM on läbi ja ilm hakkab ilusaks minema, torm on läbi, vihma ei saja ja tuult ei ole.
7:51
Monika: Mõnes riigis on asjad ikka väga püsivad, 30 aastat hiljem leiad ikka samu asju, see käib suhteliselt kõige kohta. Näide kohalikest limonaadidest - Tarhun ja Düsess. Tõeline nostalgia.
10:22
Monika: Moskvast saadeti evakuaator välja! Nii kutsutakse siinmaal autoabi, mis autosid ära veab.
10:53
Monika: Ühel öösel kella kolme paiku kuulsin naise oigamist. Mõtlesin, kaasvõistlejad, ise abielus. Helve magas. Järgmisel päeval kuulsin juba keset päeva ja pikalt, vaatasin Helvele otsa ja hakkasime naerma. No kas ei saa need kaasvõistlejad siis vaiksemini oma suguelu elada. Helve ütles, et ta oli seda juba varem ka päeviti kuulnud. Eile õhtul läks asi juba päris käest. Täna istume siin ja kuuleme jälle seda oigamist. Kaasvõistlejad on juba ammu kodu suunas lahkunud... Vaesed kaasvõistlejad, kellest me niimoodi mõtlesime, kas kohalike või kellegi pornofilmi lembuse tõttu.
11:17
Monika: Telekast on uudised Ukrainast, kui halb ja raske seal praegu inimestel olukord on ja kuidas kõik on pankroti äärel. Näidatakse Maidanit ja meelerahutusi. Kohalikud venelased ei saa aru, miks need Ukrainlased seal möllavad ja maha ei rahune, sest Venemaal ei ole Ukrainas toimuvaga midagi pistmist.
13:58
Monika: Auto võeti diagnostikasse. Viisad kehtivad kuni 18.05.2015.
14:38
Monika: Konsulaadi lehelt: Raha kaotamisel kehtib eelkõige "oska end ise aidata" põhimõte.
15;42
Helve: Mitsubishi teenindus ei oska tuvastada, mis autol tegelikult viga on.
17:09
Helve: lmselt sõidame treileriga Eesti piirini - selline seis praegu. 50 km siiani oli juba päris õudne, nüüd siis tuleb ligi 800km veel.
18:24
Monika: Kohalik esindus ütleb, et Venemaale selliseid mudeleid ei tehta, selle mudeli varuosi neil ei ole ja nendel puudub kogemus sellise mudeliga. Eestlased ütlesid, et lihtsam on auto neile tuua, nendel on varuosad olemas. Ja tankisime me ikka võimalikult suurtes ja uhketes usaldust äratavates tanklates, mida meile soovitati. Tuleb välja, et ka see ei aidanud. Seda kohalik esindus oskas öelda, et tegemist on kehvast kütusest tuleneva probleemiga.
18:28
Monika: Tund aega tagasi lubati, et evakuaator tuleb poole tunni pärast järele ja viib meid autoga piirile.
19:14
Helve: Sõitsime Moskvast välja.
20:48
Helve: Teel
19.05.2015
6:35
Helve: Piirini on 100 km, evakuaatoril sai kütus otsa!!
8:50
Auto toodi evakuaatoril Koidula piiripunkti. Siin teatati, et neil ei ole vet kontrolli ja koeraga üle ei pääse. Evakuaator sõitis minema.
11.10
Monika: Eestis! Hurraa! Ma armastan Eestit!
Helve: Nii hea on kodus olla
11:41
Monika: Vene piiril läbisime 7 punkti, et üle saada. Pidime maksma trahvi, küsiti 1000 rubla per nägu. Ma ütlesin, rublasid mul küll ei ole aga ma võin anda 20 EUR, mis on 100 rubla rohkem kui nad küsisid. Aga ju vist oli 20 nii väike number, et seal hakati kohe kätega vehkima, et see on vähe. Maksime siis kaardiga. Kokku kasseeriti 2600 rubla. Venemaal oli see tavaline, et iga nurga peal pidid sa millegi eest 1000-2500 rubla maksma. Elu käibki nii. Koidula piiipunkti viib näiteks tasuline tee. Sry, sellise tee eest raha küsida on häbiasi aga muud teed sinna piiripunkti ei vii. Vot nii!
14:12
Monika: Issand jumal! Isegi suunaviidad on teel!
Venemaal oli teede suunaviidad järjestatud umbes sellisel moel:
Pskov 750 km
Pskov 720 km
Pskov 689 km
Pskov 740 km
Pskov 586 km
Pskov 702 km
Viimane number on päris täpne ja eelviimane umbes täpne, muud on lihtsalt mälu järgi järjestatud. Ehk siis sildid olid tee peal sellises järjekorras pidevalt otse edasi sõites nagu ma ülevalpool välja tõin. Ja kui pärast 586 km märki 50 km edasi sõites tuli märk Pskov 702 km sain ma aru, et "Võimalik vaid Venemaal"!
20:12
Monika: Lõpuks ometi kodus! Väsinud!
Homme hommikul kell 7 stardime Venemaa poole.
Täna tegime viimase koduse trenni ja ometi kord ajas Juunior ka minu jälge hästi. Mõned üksikud ainult on sellekevadise perioodi algusest veel meenutada.
Jälg oli 2000 sammu pikk, mulla- ja rohupõllul. 2 teravnurka, kaar, palju täisnurki. Paar nurka oli, mis oleksid võinud korrektsemad olla, paljud nurgad olid perfektsed. Toitu oli 3-e tükikese kaupa iga 50 sammu järel. Esemeid 5, mis kõik kenasti ära näitas.
Eks mingid trennid teeme ka Venemaal enne võistlust, aga mida seal saab üldse teha, eks see selgub kohapeal.
Juunioril hakkas jooksuaeg, kuidas see tema võistlussooritust mõjutab, ei ole teada. Sest enne jooksuajaga ta võistelnud ei ole.
Mullaosalt veel selline seik: Juunior ajas mullal jälge, kui samal ribal lähenes meile tagant traktor mingi masinaga taga - põllumees tegi oma tööd. Õnneks tuli kohe nurk ja keerasime traktorilt eest ära. Juunior ei teinut traktorist väljagi :). Väga napikas oli, aga saime õnneks jälje korralikult ära ajada. Kui juba rohul tagasi olime, käis traktor kogu meie mullaosal olnud jälje üle.
Tegime siis järjekordselt jälje Raasikul.
Seekord jälle rohupõllul.
Rohi on kasvanud mühinal. Sellel põllul oli väga vahelduv, suured tutid ja madal rohi.
Padukaga pandi maha ja praktiliselt kuni pealeminekuni sadas padukat. Kui jälge läksime ajama oli ilus päikesepaisteline õhtu.
20 sammu pealt lõpetas Juunior ajamise ja otsustas, et ei oska seda ajada. Nõudmisega sain koera uuesti tööle tagasi ja siis tegi tööd kuni lõpuni. Mida lõpu poole läks seda paremaks läks ajamine.
Sellisena läheme siis MM-le...
Viisadega läks lihtsalt :)
Tegime pildid Photopointi poes (minu omad tulid küll õudsed, Monikal jälle täitsa kenad :) ), saime kohe kätte ka. Viisa dokustaatide sisseviimiseks sai internetis aja broneerida. Eelmisel õhtul tegin internetis ära ka meie kindlustused ( 30 000 eur peale, see on nõutav miinimum) ja tegelikult oleks võinud ka ankeedi kodus ära täita. Sest kohapeal tuli täpselt sama ankeet internetis täita, aga nende arvuti klaviatuur oli lihtsalt kohutav. Ja täpitähti ta ka ei tunnistanud. Ankeetide täitmine võttiski kõige kauem aega.
Sõlmiti meiega leping, maksime kummagi viisa eest 56 EUR ja lepingu esitamisel pidi viisad 10 päeva pärast kätte saama.
Läksin siis õigel kuupäeval jälle tagasi ja alles seal avastasin, et neid lepinguid mul kotis polegi. Hea, et ära ei läinud ja kurva näoga meie passe küsisin. Sest tädi otsis need karbist üles, andsin allkirja ja olidki viisadega passid käes.
Tõesti lihtne. http://www.veneviisa.ee/ - kui kellelgi vaja peaks minema.
Täna käisime Rakveres treenimas.
Ljuba pani maha 2200 sammu jälje ja 3 tunni vanusena läksime peale.
Kui eelmine jälg Juunior oli olnud liialt intensiivne, siis selle jälje meeleolu oli hoopis midagi muud.
Juunior arvas, et oleme võistlusel ning oli väga tähelepanelik ja rahulik jäljele minekul ning tegi praktiliselt lõpuni väga ühtlases tempos jälje. Esimesest esemest läksime mööda kuna ei olnud täpselt jälje peal ja koer lihtsalt läks mööda. Oli suhteliselt tuuline ilm. Teised näitas ilusasti ära ja kaks esemenäitamist olid lausa ilusad.
Põld ei olnud ka just kõige kergemate killast. Piltidelt paistab küll ilus aga tegelikult oli suhteliselt nõme, kuiv ja triibuline põld.
Lõppkokkuvõttes olin rahul ja ise hindan tulemusele 4+.
Maarika kommenteeris, et võib MM-le minna küll.
Eks näis...
Mitu trenni on vahepeal sisse kirjutamata jäänud.
Kõigepealt oli pikk paus, ennem järjekordset treeningut kuna eelmine jälg oli nii halb ja minul oli motivatsioon täitsa maas.
Ja siis tegime trenni kus ajasime sellise lendava tolmuse põllu peal, et Helve koeral jooksis lausa ninast verd selle peale.
Järgmine trenn pärast seda Juunior enam ei ajanud. Lihtsalt ei ajanud nagu ei oskakski ajada. Jälg jäigi ajamata ja uhked Saksamaalt tellitud esemed jäidki jäljele.
Kodus tegi 3 lühikest otsa ja läksin kohe peale ning koer nagu ei oskakski ajada.
Ei osanud muud mõtelda, kui et koer ei oska enam millegipärast rohtu ajada.
Korraks käis peast mõte läbi ka, et äkki on mott ära kadunud.
Järgmine trenn oli 6 lühikest jälge 50, 150, 100, 50, 150, 100 ja 6nda jälje lõpuks koer oli hullumas ja nagu vedur aga lõhna hästi ei tundnud ikka.
Siis hakkasin muretsema, et äkki see tolmav mullapõld siiski tegi liiga ja Julia arvas, et äkki seal oli väetis peal.
Järgmine jälg oli tavaline FH2 jälg ja seal oli juba selgelt kordades parem ajamine aga päris lõpuni siiski vastu ei pidanud, väsis väga ära.
Täna läheme uuesti jäljele, vaatame kuidas seekord koera nina töötab.
Käisime jäljel ära, koer töötas aga nüüd oli jälle liiga intensiivne ning lõpuni töötada ei jaksanud. Lõpetasime tugeva abiga.
Pärast öiseid pidustusi ei olnud Juunior just oma parimas vormis. Ei tahtnudki eriti jäljele minna ja ega jäljel korralikku tööd ei teinud ka, kahjuks.
Jälg oli 1925 sammu pikk, 2,5 tundi vana, 6 eset, 11 täisnurka, 6 teravnurka, 1 kaar. Maha panin seda 35 min, ajasime 50 min., kuiv madala rohuga põld. Maha sai hommikuse niiskusega, ajasime päikesepaistes, kui kõik oli juba kuiv.
Jälje vanus 3,5 tundi pikkus 2200 sammu; jäljel 5 kraavi, millest üks oli kõrgete äärtega sügav kraav; 1 kaar, 11 täisnurka, 5 teravnurka, 11 eset.
Väga väsitav oli seda jälge panna ja pärast ka ajada. Sest pinnas oli kohutavalt ebaühtlane ja Juunior kiirustas liialt. Seetõttu läks nii mõnestki nurgast üle, mis täna olid põhjalikult maha astutud. Esemed näitas ilusti, tegi ka ühe valenäitamise. See oli pärast seda, kui Monika teda kiirustamise eest karmilt korrale kutsus.
Täna käisime Mare, Eve ja Theklaga jälge tegemas.
Mare pani Juuniorile rohupõllule FH2 jälje maha. Mõtlesime, et teeme Juuniorile head meelt ja panime ka toitu jäljele, et tal natuke lihtsam oleks.
Tegin ka Riskile ja Zorrole jäljed, kes mõlemad ajasid väga tublilt ja töökalt.
Nende jälgedest saadud hea tujuga võtsin Juuniori autost välja veel teadmata, mis mind jäljel ees ootab.
Jäljele minnes tegi juba Juuniori auto juures käitumine murelikuks, kuidagi liiga aktiivses tujus oli koer.
Jälje vanus jäljele minekul oli 2,5 tundi.
Enne jäljele minekut koer nagu transformeerus, muutus rahulikuks ja alguspunktist pealeminek oli Juunioril küll väga põhjalik ja ilus kuni esimese toidutükini. Siis oli kõik. Kogu jälg oli kiirete jalgade ja aeglase ninaga koer, kes sirgetel keerutas, kuigi vahepeal suutis ajada jälge ka suurepäraselt. Pinnasemuutustele ja ristuvatele ei reageerinud üldse, samas peaaegu kõikidest nurkadest põrutas üle ning viimase eseme otsustas lihtsalt näitamata jätta.
See on lihtsalt masendav...
Edaspidi enam ei mingit toitu jälje pealt ning alla kolme tunni ja 2000 sammu ei saa ükski jälg olema.
Hau! Pealik on rääkinud.
1800 sammu, 1 kaar, 12 täisnurka, 4 teravnurka, 11 eset, vanust ligi 3 tundi, pehme ja niiske mullapõld, peaaegu tuuletu ilm.
Mulle seekordne jäljeajamine üldjoontes meeldis. Oli küll päris kiire tempo, aga Juunior pidas selles tempos lõpuni hästi vastu. Kohati küll olid ka tempomuutused. Nurgad olid ilusad mõne üksiku erandiga, esemete näitamised olid kiired ja otse (ühe eranidga :) ). Kõik pliiatsid ja pastakad ja tavaesemed ja muud vidinad leidis kenasti jäljelt üles.
Pühapäeval käisime Juuniori ja Riskiga Soomes Tuukka juures trenni tegemas.
Kõigepealt tegime Riskiga ühe kaitsetrenni ja kuulekuse ning siis Juunioriga jälge.
Risk oli kaitses väga tubli nii, et lausa üks kohalik küsis, kust see koer pärit on ning Tuukka ka kiitis. Kuulekuse kohta ütles Tuukka, et kui ma tehnilist osa korrektselt toiduga ära ei tee, siis pärast olen ma selle koera instinktist tekkivate probleemidega hädas.
Juunioriga tegime jälge rohupõllul. Panin maha 300 sammu, 4 nurka (1 teravnurk), 4 eset, 30 minutit oli pealeminekul vanus.
Kui koera autost välja võtsin nägi Juunior Tuukkat. Kohe tundis ära, kellega tegemist on. Rääkisin küll Juuniorile, et täna ei ole kaitse, isegi ühtegi haugatust temalt ei tulnud aga meeleolu oli tal küll selline, et kogu aeg oli ootel, millal kaitsetrenn peale hakkab. Lõpuks Tuukka autost koerte juurest mööda minnes valas sinna oma meeleolu haukumisseeriana välja.
Rohupõllule jõudes hakkas siiski jälje järele otsima ja meeleolu natukene muutus ning minul tekkis väike lootus, et äkki siiski õnnestub.
Lasin koera jäljele peale.
Juhtus see mida ma olingi kartnud.
Eelmist jälge tehes, 150 sammu, pelgasin väga, et rikume ära kõik selle, mille eelmiste pikkade ja väga raskete jälgedega olime suutnud saavutada, keskendunud tööka meeleolu ja põhjaliku ajamise.
Läkski täpselt nii nagu ma kartsin ning alguse kaitsemeeleolu andis veel oma hoobi.
Nii me läksimegi jäljele turbokoeraga, kes vedas nagu segane ning FH jäljekoera laadsest ajamisest ei olnud enam lõhnagi alles jäänud.
Pärast esimest eset võttis Tuukka mult koera käest ja juhtis ise.
On ikka suur vahe küll koerajuhtidel. Juunior hakkas Tuukka käes kohe pärast esimesi meeldetuletusi, et tuleb ennast kontrollida, väga põhjalikult ja keskendunult ajama. Tegi väga ilusad nurgad ja rahulikud esemed.
On küll võimalik, kui koerajuht oskab. Täpselt nagu aastaid tagasi Marika mulle näitas, kuidas see koer oskab perfektset jälge ajada.
Jälge lõpetades ütles Tuukka, et sellises meeleolus ja tempos nagu mina Juunioriga ajasin FH jälge koer küll ära ei suuda ajada.
Ehk siis, olime oma jäljeajamises alguses tagasi.
Pärast läksime Tuukka koeraga jälge ajama, selle koera perfektne tempo ja nurgatöö pani ikka mõtlema küll.
Lisaks kõigele muule, mõtlesin, et olin suure tõenäosusega veel tänase kerge jäljega teinud eilsele probleeme tekitanud trennile tõenäoliselt ühe probleeme tekitava trenni veel otsa.
Vaatame, mis järgmine trenn toob.
Seekord ajas Juunior ka minu jälje vahelduseks väga hästi :)
Jälg oli muidugi lihtne ka, aga see oligi eesmärk. Et vanust oleks, aga jälg ise lühike ja lihtne. Muld oli pehme, ajamise hetkeks ka veidi vihma saanud, jäljed näha. Pikkus ainult 150 sammu, 1 nurk ja lõpus ese.
Jäljele minnes ei olnud ei koer ega koerajuht eriti entusiastlikud, sellised veidi muserdatud mõlemad. Aga Juuniori olekus oli jälje vastu huvi siiski näha. Ja ajaski väga põhjalikult ja kontsentreeritult. Ainult rõõm on sellist jäljeajamist näha !
Rohu peal nii suurt kontrasti ei olnud ja kuigi nähtavalt väsinud, ajas Juunior seal oma tavapärast jälge. Jälje lõpuosas oleva veega kraavi ületas Juunior ilma igasugute probleemideta, nagu läheks ta jäljed iga päev läbi kraavide :).
Jälg ise oli 2300 sammu pikk ja paljude täis- ning teravnurkadega. Ka vanust oli jäljel rohkem, kui oleks võinud olla.
Me ajasime seda jälge 2 tundi (!). Olime ikka päris läbi külmunud ja tüdinenud. Aga eks õppetunni saime ja vajalik on seegi.
Täna käisime Harkus mulla ja rohupõllul.
Juunior ei ajanud ja üldse oli nii kole, ja külm ja vastik, et isegi ei taha sellest kirjutada.
Selgelt oli näha, et ta lihtsalt ei osanud.
Mis kehvasti, see uuesti.
SIIN on juba terve rida osalejaid ja meie võistkond ka teiste seas.
Kui päris aus olla, siis seekord lihtsalt ei jaksanud enam seda kilomeetrist jälge maha tatsata. Läksin lihtsama vastupanu teed. Vaja on ju koerale õpetada aega. Pikkust ju hetkel ajab. Piirdusin 800 sammuse lühikese jäljega.
Panin maha mingi eriti müstilise jälje, suhteliselt jälje alguses ületasin kahte kruusateed ja ühte mullateed, millest kaks põldu olid tärkavate libledega mullapõllud. 7 eset.
Jälg maha pandud, läksin kaitsetrenni. Nagu alati oli auto koeri täis laaditud. Lisaks Juuniorile mahtusid seekord autosse veel Risk, Zorro ja Kuri.
Tagasi tulles, kuna aega veel oli, panin ka noortele jäljed maha ja siis läksin Juunioriga ajama.
Kui Juunioriga peale läksime, olin natukene ettevaatlik, tundus et Juunior ka. Peale läks hooga aga korraks tuli tagasi tokki kontrollima, siis võttis ilusasti jälje üles ja siis...
No seda oleks pidanud filmima või vähemalt oleks Helve võinud kaasas olla...
Juunior tegi kõik minu jälje esimese neljandiku müstilised nurgad ja ületused ära. Jälg oli 3,5 tundi vana.
Ei mingit kõhklust kulu ületamisel, ei mingit kõhklust kruusatee ületamisel, ei mingit kõhklust mullale minekul, ei mingit kõhklust mullatee ületamisel, sealt edasi uuele mullapõllule ja sealt edasi veel üks kord kruusatee ületus algsele põllule tagasi. Perfektne, nina sügavalt maas, jälg jäljes, oleks võinud demo esinemist kellelegi teha.
Rind uhkust täis sammusin koera järel ja kujutasin juba elavalt ette, kuidas ma sellest Helvele räägin, kui...
Ehk siis, jätkasime jälje ajamist, enamik, tegelikult kõik sirged olid põlluga diagonaalis ja iga sirge peal, lausa suhteliselt tihti pidi Juunior väikse kaarega jäljele tagasi tulema kuna kaotas lõhna ninast. Minu eufooria vähenes iga sammuga. Nurgad tegi hästi ja osad esemed olid ka perfektselt näidatud aga selge oli see, et kui pinnas on raske, siis see koer ajab super hästi aga kui ta peab jälge lihtsaks, siis ta muutub lohakaks ning ei tee enam ilusat tööd.
Lõpetasime jälje 6 esemega, kuigi minu arust oli koer kogu aeg jäljel. Kogu minu jälje alguses olnud eufooria oli õhku haihtunud.
Ma lihtsalt ei oska seda koera koolitada...
Ajasime ka noortega nende jäljed ära. Kuri ei olnud kaua jäljel käinud, nii et tal oli natukene keeruline aga oli väga tuli. Risk tegi super jälje, super keskendunud, super tempoga, väga ilusasti õppis keerulisel pinnasel diagonaali ajades, super nurgad, jäin väga rahule. Zorro oli ka ülitubli, väga puhtad nurgad, väga ilus töö. väga töökas. Jäin ka tõsi rahule. Zorro ajab üldse kõikidest noortest hetkel kõige paremini jälge, ja mõelda vaid, kuidas ma aasta tagasi mõtlesin, kui andetu see koer jäljes on. Eriti, kui arvestada, et ta on Juuniori kutsikas, siis kuidas Juuniori kutsikas üldse nii andetu saab jäljes olla. Tuli välja, et sellele koerale oli vaid aega vaja anda ja vanusega tuli kõik.
See päev oli järjekordne kinnitus minu veendumusele, et alati peab olema mitu koera, siis ei riku ühe koera halvad päevad tuju ära, kuna tavaliselt on teisel koeral jälle hea päev. Kunagi ei ole koertel alati ainult head päevad ning kunagi ei ole kõikidel samal ajal head päevad aga kunagi ei ole ka kõikidel samal ajal halvad päevad.
Kokkuvõtteks, tuleb alati teha asju vähemalt kolme koeraga, siis läheb alati kellelgi hästi ning alati jääb päevast hea tunne.
Õnnelikud on kõik need, kellel on rohkem kui üks koer!
Tänasest on võistluste kodulehel ka ajakava olemas. Selle leiab SIIT
Kogunemiskoht jälgedele minekuks ja muudeks tähtsateks toimetusteks on Park Volen:
Park Volen
GPS coordinates:
56°16'35.0"N 37°28'49.4"E or 56.276387, 37.480392
Kujutasime ette, et jäljetegijad on suured, tugevad vene mehed (millegipärast nii :) ). Aga selgub, et lisaks kahele jäljekoordinaatorile (grupp A ja grupp B) on ainult 3 meest ja 12 naist. Pildid ja tutvustused on võistluste kodulehel.
MM kodulehel on nüüd ka kohtunikud ära toodud:
Peakohtunik: Igor Lengvarski (Slovakkia)
I grupi kohtunik: Michael Greub (Šveits)
II grupi kohtunik: Toshihiko Mochizuki (Jaapan)
Tutvustused leiab SIIT
Meil Juunioriga on kuni 10.märtsini puhkus. Sest Monika sõitis Bankok'i tööalasele konverentsile.
Juunior sai viimasel nädalal päris kõva mahvi ja selle kõige talletamiseks kulub puhkus ära. No ja kui arvestada Monika tohutut energiat, siis ega minulgi midagi väikese pausi vastu ei ole :).
Kui ilm vähegi lubab, jätkame märtsi keskpaigas uue hooga.
MM'i kodulehel on nüüd avatud ka võistlejate registreerimine. Saan selle alles siis ära teha, kui Monika tagasi on, sest nõutakse ka tõutunnistuse koopiat. Muu info ja võistkonna pilt on mul olemas. Õnneks saab registreerida kuni 1.maini, aga me niikaua muidugi ootama ei hakka.
MM-le on hetkel registreeritud 16 riiki, täna ja homme võib neid veel lisanduda.
Vabariigi Aastapäeva veetsime Saaremaal.
Jälg samal põllul, mis eile oli.
Pikkus 1600 minu pikka sammu, 1,5 tundi vana, 18 täisnurka, 4 teravnurka. Nurgad toiduga. 9 eset, mida näitas täna väga hästi.
Teen siin väikese vahekokkuvõtte meie treeningjälgedest.
Paberilt ära, et meil mõlemal oleks näha ja vajadusel kohe võtta/täiendada/kontollida täitmist:
Sõidukiga piiri ületada saavad inimesed kolmes maanteepiiripunktis: Narva, Luhamaa ning Koidula piiripunktis. Eelnevalt saab endale broneerida interneti või telefoni teel piiriületuseks sobiva aja. Seda saab teha:
Kuna meie võistlusteks ettevalmistamise esimese jälje tegemine oli omaette elamus lisan Helve jutule juurde ka minu meenutusi tollest päevast.
Olin eelmisel päeval Haapsalus käinud ja näinud tee ääres suurepäraseid lumevabasid põlde, nii mullapõldu kui rohupõlde. Nii et, kui Helve küsis, et kas jälge teeme, ütlesin mina kohe: Loomulikult! Haapsalu külje all olid suurepärased põllud ja ilm oli seal ka väga soe. Seal võiks küll ühe korraliku kolmetunnise jälje teha.
Mõeldud tehtud!
Plaani panime paika järgmiselt. Hommikul sõidame varakult juba välja, et enne aretuskontrolli jälg põllule maha panna ja siis pärast aretuskontrolli tagasi sõites ajame jälje ära. Oli meil ju vaja nii Wifiga aretuskontrolli minna, kui ka Juunioriga jälge teha.
Kes palju teeb, see palju jõuab!
Aga nagu ikka, ei ole tegelikkus alati see mida ette kujutad. Nii ka seekord. Hommikul Haapsalu poole sõites vaatas Helve murelikult temperatuuri ja ütles, et külmavõitu on. Auto temperatuurinäidik näitas -4. Mina lohutasin Helvet, et Haapsalus on kindlasti palju soojem.
Muidugi tuli välja, et ei olnud.
Põllule jõudes pidime tõdema, et põld oli pool lumevaba ning täiesti jääs. Tegemist oli ülesküntud rohukamaraga kamakatega mullapõlluga. Helve oli valmis jäljetegemise sinnapaika jätma, sest ega ükski normaalne inimene sellisele põllule koerale jälge maha ei pane. Minu arust oleks jälle täitsa huvitav olnud katsetada aga isegi mina sain aru, et 4-5 tunnist jälge sellisele põllule ajama minna, koeraga, kes viimase 4 kuu jooksul on ajanud 3 jälge, ei oleks hea mõte. Sõitsime siis Haapsalusse lootusega, et päeva peale läheb soojemaks ja kui tagasi tuleme on põld äkki natuke pehmeks sulanud.
Lootust ei tohi kaotada.
Aretuskontroll edukalt tehtud asusime tagasiteele. Plaan oli lihtsalt jälg maha panna ning harjutada pinnast ja pikkust. Jõudes põllule ootas meid ees täpselt samasugune pilt nagu hommikul sealt lahkudes. Helve arvas, et seekord jääb siis jäljetrenn tegemata. Mina aga mõtlesin, et olime nii pika tee ära sõitnud ja plaani võtnud jälge teha, siis tuleb see ka ära teha. Helve, viisakas nagu ta on, oli valmis jälje maha panema, kuigi ta ei pidanud seda põldu aetavaks aga ega ma ei tea, mida ta minust tegelikult mõtles. Normaalseks ta mind tõenäoliselt ei pidanud. Üritades ennast maa peale tuua ja kuulates Helve juttu, kui raske see põld ikka on tegin ettepaneku, et paneme siis palju toitu maha, siis peaks äkki ajama. Helve ajas selle peale taskud paksult kuivtoitu täis ja avaldas arvamust, et kui koer selle jälje ära ajab, siis võime MM-le minna küll ning suundus põllule.
Kes ei proovi see ei saagi teada.
Kui Helve kolmveerand tunni pärast põllult tagasi tuli, rääkis ta ainult kui jube see põld oli ja kuidas ta pidi iga krõbina jaoks kummarduma, sest muidu oleks need kusagil eemale veerenud. Ning et jälje viimane osa jäi tühjaks, sest toitu ei olnud jagunud. Ma üritasin küll ette kujutada, kuidas toitu ei jagunud, sest ta oli enda taskutesse Juuniori kogu talvepäeva suure kuivtoidunormi toppinud, millest oleks pidanud kõvasti üle jääma aga ei osanudki välja mõelda ennem kui jäljele läksime ja ma seda oma silmaga nägin. Lisaks rääkis Helve, et tema ei kujuta ette, kuidas me selle jälje üldse ära ajame, sest see ei olnud aetav põld ja enamik koeri ei lähekski sellisele jäljele. Ütlesin siis Helvele, et nüüd kohe näeme, kuidas läheb. Ja et meil oli ju jutt, et kui ära ajab siis võime küll MM-le minna.
Kunagi ei ole mõtet alla anda.
Läksime tunnisele jäljele. Ma arvan, et Helve ei olnud kunagi sellist asja näinud. Mina aga küll, see oli ju Juunior. Ilma igasuguse kõhkluseta läks koer jäljele ja tegi suurepärast tööd kuni lõpuni. Meil olid küll oma tüüpilised tehnilised probleemid, mis olid süvenenud viimaste trennidega nagu nurgad ja esemete näitamine aga põld ning pinnas, millest me rääkisime, oli tema jaoks normaalne ja aetav. Põllu keskel oli isegi üles kündmata rohuala ja seda Juunior oskab. Lisaks oli see kõigest tunnine jälg ning tõeline toidujälg nagu kutsikale. Sest minu palju toitu, mis minu jaoks tähendas, et krõbinad tuleks umbes iga saja sammu tagant, oli selgelt teise tähendusega, kui Helve palju toitu, mis tähendas, et jäljel oli külluslik ja priiskav söömaaeg. Ainukene natukene normaalsem vähesema toiduga ala oli Helve mõttes täiesti tühi ilma toiduta jälje lõpp. Igastahes, Juunior oli tubli ning kui jälje lõpetanuna auto poole sammusime oli meil kõigil tuju hea ja enesekindlus kordades kasvanud.
Võime MM-le minna küll.
Loo moraal: Koostööd tuleb harjutada, ennem ei tea kui ei proovi ja kunagi ei ole mõtet alla anda ilma proovimata.
"Haapsalus on soojem ja enne Haapsalut on hea mullapõld"
Kui nii, siis tuleb see ära kasutada. Startisime Tallinnast juba kell 9, et enne aretuskontrolli jälg maha panna ja tagasiteel koju jälg ära ajada. Üle 5 tunni vanaks ta meie arvestuse järgi ei oleks pidanud minema.
Ilmateadet me ei kontrollinud ja põllu ääres selgus, et maa on jumalast jääs. Päike siras taevas ja kartsime, et sulatab pealmise kihi lõunaks ära ja siis ei ole meie jäljest ainsamatki lõhnamolekuli alles. Otsustasime jälje teha tagasiteel. Vanust jäljele siis küll eriti ei saa, aga erilise pinnase ikka. Siinkohal kiidan Haapsalu Selveris olevat kohvikut, mida meil tänu ärajäänud jäljepanekule külastada õnnestus :)
Tagasiteel, pärast Wifi edukat (EST-I) aretuskontrolli selgus põllu ääres, et maa on endiselt jääs :)
Monikat see ei heidutanud, eks ta oma koera ju tunneb. Niisiis startisin jälge panema.
"Palju ma toitu panen?"
"No ikka palju"
Minu PALJU oli oluliselt suurem kogus, kui Monika PALJU - selgus hiljem :). Ja mul sai toit poole jälje peal otsa, mis ju ka ei olnud ette nähtud.
Vaia maassesaamisega oli tükk tegemist, õnneks leidsin mingi õhuagu, kuhu vai pidama jäi.
Iga maiuse pärast pidi maani kummardama, sest muidu oleks need jumal teab kuhu veerenud. Jälje algusosa ja lõpuosa oli tõeline tasakaalu proovikivi - künklik ja jäine ja lumine. Jälg ise oli nö standardne FH-2 jälg, nii kujult kui ka pikkuselt. Jälje keskmine osa oli tasasem. Vähe on ilmselt koeri, kes sellisel põllul hakkama saaksid.
Aga Juunior sai! Jälje esimesel poolel ei olnud nurgad just perfektsed ja esemete näitamisel oli vajakajäämisi, aga teisel poolel oli töö juba palju parem. Ei seganud teda ka see, et toitu mingist hetkest enam polnudki.
Selline jäljetrenn oli meil!
Leppisime Monikaga kokku, et sõidame koos Venemaale FCI IPO-MM’le.
Samal päeval saatsime oma avaldused EKL-KKK -sse. Nüüd tuleb oodata, kuni mõlemad instantsid – EKL-KKK eestseisus ja Kennelliit – meie avaldused heaks kiidavad, või siis mitte.