Trennid on meile tüüpiliselt nagu Ameerika mägedel. Ühel päeval üleval tipus ja teisel päeval pea ees alla sügavustesse.
Kui esimene jälg oli puhas töö sirgetel, nurkades natuke kobistamist ja lohakad esemete näitamised, siis vahepealt on olnud igas trennis kardinaalselt erinevad tulemused.
Järgmises trennis puhas töö, puhtad nurgad ja hea eseme näitamine. Sellele järgnevas trennis katastroofilised nurgad ning perfektne ese.
Tänases trennis, hmmm, see oleks võinud minu MM-i jälg olla.
Homme läheme Saaremaale jälge tegema. Eks näis kuidas Aarne käpa all läheb.
PS: Ei kuulu küll siia teemasse aga kui juba kirjutan, siis miks ka mitte. Juuniori trennides on mul kaasas noored koerad, kes parasjagu autoboksi mahuvad. Seekord oli Juuniori poeg Zorro, kes üha enam ja enam üllatab mind oma jäljeajamisega. Täitsa kohe tahe on tekkinud ja eset leiab. Äkki saab ka sellest kolmelisest koolipoisist ükskord tegija.
Läbi raskuste tähtede poole!
